Kiilvaivundamentide ehitusele kui unikaalsele maailmas pani aluse Võru Kolhooside Ehituskontori eksperimentaaljaoskond 1980. aastate algul.

Aastatel 1982-1992 rajati enamus keldrita põllumajandusehitisi Võru- ja Põlvamaal, samuti Tartu-, Valga- ja Viljandimaal kiilvaiadele.

Eelkõige kasutati kiilvaiu lautade, kuivatite, teravilja- ja kartulihoidlate ja teiste põllumajandusehitiste, aga ka ühiskondlike hoonete (haldus-, klubi- ja spordihooned) ning elamute vundeerimisel. 

Kiilvaivundamentidele ehitati sel perioodil ca 480 ehitist.

Juhtivspetsialistide ins A. Kudu ja ins M. Metsa ideedest lähtuvalt ning ins A. Needo juhtimisel jõuti vabariikliku projekteerimisnormini VEN-57-86, mis kehtis aastani 1996.

Ehitustegevuse elavnemisel 1990. aastate II poolel hakkas kiilvaivundamentide projekteerimise ja ehitamisega tegelema AS Kurmik. 

Kiilvaiade puhul kehtivad samad projekteerimisnormid kui teistelgi rammvaiadel. Vaia tegelikud kandeomadused määratakse järelrammimise vaste alusel.

Pakume kiilvaivundamentide projekteerimist, vaiatöid ja rostvärgi ehitust komplektselt vundamendi rajamiseks vajalike mullatöödega.

Kiilvaivundeerimise efekt on märgatav enamikes ehitusalustes (moreenid, kruusad, liivad, möllid), sobib ka täitepinnas. Tihti on lühikese jäiga kiilvaia kasutamine otstarbekas traditsioonilise prismaatilise vaia asemel.

Kiilvaivundeerimine võimaldab vähendada vundamentide töö- ja materjalimahukust, sellega ka nende hinda ja ehitamisaega. Plussiks on veel see, et vundamendi ehitamisega seotud tööd on toodud maa-pinnale – kaevikutest välja.

Käesoleval ajal oleme igal aastal kiilvaiadele sidunud 40-50 ehitist. Nende hulgas on nii suuri kaubakeskusi kui väikeseid ühepereelamuid, on kuni 5-korruselisi kortermaju, tööstus- ja põllumajandus-hooneid ning mitmesuguse otstarbega viilhalle.